Päeva soovitus - lugege oma kirju hoolikalt

Isegi kui saate kirja kelleltki, kes teis ägeda allergilise reaktsiooni tekitab, lugege hoolikalt, mis kirja on pandud. Äkki ta ei tahagi teid solvata või ütelda midagi teie maailmavaatega täiesti vastuolus olevat.

Saatsin ühele prouale kirja, mis sisaldas lahket selgitust teatud meililisti aadresside kasutamiseks ja rõhutasin, et kirja tuleks lugeda hea tahte avaldusena. Ometi loeti meie kahe vahelise kirja ühest lõigust välja selle tegelikule sisule täiesti vastupidine. Ja saadeti desinformatsioon listi. Ma usun, et ta jäi siiski ise rumalasse olukorda, sest ega ma ei olnud ju kade seda heas tahtes saadetud kirja siis ka oma vastuses tsiteerida.

Raske on hakkama saada kurjade inimestega. Või mis?

Energiasüsti ootel

Hõiskasin enne õhtut, nagu taas välja tuleb. Ehitusinnu kiitmise järel lasin korraks rihma lõdvaks, et osaleda ühel sünnipäevaüritusel. Ja selle pooleteistpäevase puhkuse ajal tuli selline väsimus kontidesse, et nädal aega ei ole mittemingisugusele töölainele saanud. See tähendab nädal aega graafikust maha jäämist.

See jõuetuse tunne on peaaegu füüsiliselt valus. Võtan mingi töö ette ja pisimgi takistus paneb tööriistad raevust lendama. Täna on uus päev, uus katse taas lainele tõusta.

ja kätt nagu eriti ei tahetagi

Novotsiis. Eksperimendid jätkuvad - vaatamata pikale pausile satub ikka mõni inimene siia lehele klikkama. Keegi isegi Brasiiliast ja keegi Jaapanist. Vau!

Teine eksperiment on eelmises postituses. "Valguse jõud" sirutasid käe minu poole ja kutsusid kampa... ee... ennast reklaamima. Kuigi esialgne vastutasulubadus oli paljulubav (ja ma lükkasin selle tagasi, sest sellist muudatust polnud oma ellu kavandanud), siis eile jälle tundus, justkui nad mind ikka oma seltsi väga ei taha. Noh... asukoht reklaamlehel tundus mulle kuidagi ebasoodne. Kalkuleerisin asja läbi ja otsustasin siiski vaadata, kas sellegipoolest saab asja kuidagi positiivseks pöörata. Tuleb lihtsalt rohkem pingutada.

Viimasel ajal ma pingutangi jubepalju. Mõistlik olnuks tegelikult jätta uues projektis kaasa löömata. Õnneks see on siiski lühiajaline... Aga kui ma kuu aja pärast oma onni sisse ei koli, siis ... ma tunnen ennast väga halvasti. No ja nõnda ma siis lõpetangi iga päeva pahtlilabidas, pintsel, värvirull või naelapüstol käes. Indu veel jagub, sest praeguste tööde tulemus on kõik kohe näha ja lõpp paistab niiii lähedal. Paraku ühiskondlikult võetud kohustused siis natuke kannatavad, aga põrgu kah - enda heaolu ju üle kõige!

Sellises virvarris jääb vähe aega oma mõtteid laialt jagada. Mõni teema on küll mõttes olnud, aga siis on kas vaja tööd teha või simuleerida (mul on nüüd tööl toanaaber) ja kodus pole selleks üldse aega. Seega siis mõneks ajaks "grafomaan" mitte grafomaan.