Autoga Brüsselis

Autoga on siin kohutav, aga ilma on võimatu.

6km igal hommikul 35-45 minutit sõita on jube. Iseenesest, 45 minutit sõita ei ole ju hullu, aga peaaegu paigal seista siiski jube.

Selline piin on tingitud koolikohustusest. Õnneks saab peagi vaevast lahti, sest kolin paremasse kohta. Siis ei ole vaja enam autoga kooli-ja-tagasi teed ette võtta ja võin hommikul koduuksest metrooni jalutada ja siis 15 minuti pärast sihtpunktis metroorongist maha astuda. Vähemalt toimub liikumine! Kui tahta autoga tööle minna, siis saab vabamalt kellaaega valida (ei sõltu koolipäeva algusest) ja ehk ka ummikute tekkimisest ette jõuda.

Kuna olen suure osa ajast autos istunud või tööl rutiini tekitada üritanud (seni edutult, sest ikka on veel uut), siis olen uudiste jagamisega hätta jäänud. Aga ehk see postitus siin tähistab jää murdumist ja miskit lisandub varsti. Midagi ikka nagu oleks kirjutada - näiteks sellest, milleks peab valmis olema kui tahta mõnd suuremat kodumasinat osta.

Prügiga on Saksamaal kehvasti

... sest prügikastid autobahni ääres on remondis.

Meenutusi reisult...

99 putli õlle seina peal...

Laupäeval oli üks üritus, mille raames sattusime Cantilloni pruulikotta. Teevad seal gheuze sorti õlut, mis ei meenuta maitselt mitte kuidagi õlut. Seda kääritatakse kuni kolm aastat ja kui ma nüüd meetoditest õigesti aru sain, siis võib seda vist elusaks õlleks pidada. Pistetakse pudelisse ja säilib rahulikult veel paarkend aastat ilma halvaks minemata. No... mitte, et ta värskelt ka väga hea oleks. Kõik suhkrud on välja käärinud ja siis meenutab ta sellist kuiva siidrit või champagne'i. Hapu värk, aga vähemalt on ära proovitud.

Pärast läksime ühte pubisse, kus sain võimaluse oma silmaga (ja keelega) asuda tunnistama Belgia õllerohkust. Seal sai ka minu maitsele sobivat õlut. Kolme eri sorti ja näikse, et kümme korda nii palju annaks veel selles kohas proovida. Moeder vist oli nimeks.

Reede õhtul (isegi võib öelda öösel) olin ühele väliskolleegide peole kutsutud. Sinna ma ei jõudnudki. Ma ei leidnud kohta lihtsalt üles. Vihma sadas, kell oli kaksteist öösel ja ma ei olnud veendunud selle kandi piisavas turvalisuses, et iga nurgatagune üle nuhkida. Tegelikult olin ma üsna lähedal, kui pärast kaardi pealt ja veel hiljem valges koheapeal üle vaadata õnnestus. Omapärane kogemus oli muidugi kell pool üks öösel autoga ummikus istuda. Parkimiskoha leidmine tänaval oli võimatu a) sest autosid oli palju ja b) 4,8 meetrist autot ei ole siin peaaegu võimalik parkida. Parkimismaja aitas siiski hädast välja. Oleks vaid õige pubi ka üles leidnud.

Korteriga kaasa lubatud parkmiskoht anti praeguseks mõned sajad meetrid eemal garaažis. Ütlesid, et kuniks oma maja garaažis koht vabaneb, aga ma pigem ei usu, et see juhtub enne kui mulle antud kuu siin korterhotellis mööda saab. Pigem isegi ei tahaks siin parkida, sest siin on ikka päris kitsas.

Korterhotelli üllatus oli see, et kuigi lepingus oli kirjas, et koristusteenust ei ole, siis tulin ühel päeval koju ja mu prügi oli kadunud ning voodilinad olid sirgeks tõmmatud. See pidavat olema maksude värk. Ma ei saandki aru, et kas nüüd üürile võtja või andja peab maksu maksma, kui seike teenus ka pakkuda on. Tegelt, eks lõpuks maksab ikka üürilevõtja. Seepärast nad siis kirjutavadki lepingusse, et ei koristata. Üks maksudest kõrvale nihverdamine käib ka igal pool.... Eks see koristusteenus on üks mugav asi küll, aga oleks teadnud, oleks oma maha visatud mustad sokid ise kokku korjanud (no oli tüdimus pärast reisu ja ei viitsind tegeleda selliste asjadega, kui üksi oled :P).

Laupäeva ja pühapäeva hommikupoolikud sisustasin sellega, et sõitsin linnapeal ringi ja üritasin tunnetust saada, et võiks laenatud GPS-i rahuga järgmisel nädalal tagasi saata. Laupäeval käisin luurasin üle, kuidas jõuab autoga majja, kus ma novembrist alates resideeruma hakkan. Tegin ka IKEA luuret (seal võib lolliks minna küll). Pühapäeval vaatasin kuidas lennujaama sõidetakse ja sõitsin Bourse'i kandis, kus ma reedel pidukohta üles ei leid'. Pühapäeva pärastlõuna jalutasin raekoja platsi ja vanalinna ümbruses ning käisin kinos (Wall Street).