Lennud sattusid hea ilmaga päevadele. Sõbrad sai plaanitult üle vaadatud. Haigused otsustasid ka seekord mööda inimesi liikuda, sest kivid ja kännud on paksu lume all. 23. kuupäeval pendeldasin mina vetsu ja voodi vahet. 22. õhtust jäi väiksem laps haigeks - jõululaupäeva hommikul selgus, et kõrvapõletikku :s. Eilne tagasisõitki oli mõned päevad selle tõttu kahtluse all. Aga antibiootikumid laksavad ikka korralikult. Tuisu ja haige lapse tõttu ei jõudnud esimesel jõulupühal Rakverre naise sugulastega jõulupidu pidama. Ilma tuisuta oleksin ehk vanema lapsega kahekesi ära käinud.
Nüüd siis taas väljamaal, mis üsna veidralt on juba "home sweet home" (ehkki päris omas oli ka mõnus olla, eriti hetkedel kui ei pidanud mõtlema vajadusele läbi hangede tsivilisatsiooni pääseda). Ka siin on vähemalt 5 senti lund. Kodutänaval on lumi lihtsalt kinni sõidetud ja tee on üsna libe. Aga üldiselt on soojem. Üsna lähedal sellele, mida oleksin oodanud.
Tuesday, December 28, 2010
Wednesday, December 15, 2010
Kõhud täis ja jõuluks koju
Eile oli jõulupidu, üsna tagasihoidlik. Üks põhjusi selles, et säilitada vormi tänaseks kojusõiduks. Aga eks on juba mitut pidu peetud ka.
Aga võib-olla alustaks sellest, mis sageli aitab peol viibides viisakat vormi säilitada. Ehk siis autost. Eile sain oma amordid vahetatud, aga nagu selgus, toimis mingi interkontinentaalne loogika ja ma pidin selle eest siiski maksma. Veidral põhjusel hakkas väidetavalt garantii kehtima auto esmasest hooldusest, mis tehti kui see automüüja juurde saabus. Kaheksa kuud enne ostu ja esmaregistreerimist! Eestikeelses keskkonnas tahaks selle kohta esindajailt natuke lähemat selgitust küsida. Neid aga süüdistada ei saa, sest hankisin auto mujalt. Lisaks teatas siinne esindaja, et tehnokontrollikeskuse poolt vea tuvastamine ei loe midagi ja loeb see, mis ametlik esindus tuvastab. Ehk neli päeva pärast minu poolt eeldatatud garantii lõppu.
Viimased kuus päeva on pidev pidu olnud. Loomulikult ei saanud ma ühtki vahele jätta vaatamata sellele, et poole selle ajast olin häälest ära ja ka pool-dohune, ja millalgi võis palavikku ka olla. Algas üsna tagasihoidliku peoga Belgia eesistumisja lõpu tähistamiseks neljapäeval. Jätkus reedel jõulupeoga Poola esinduses, kus oli au viibida kuueliikmelises seltskonnas, kes kella kaheni žubrovkat jõi. Seltskond sarnanes natuke anekdoodile - eestlane, sakslane... ja siit alates on erinev: kaks poolakat, sloveenlanna ja britt. Järgmine hommik oli pisut raske - aga ma süüdistan selles peamiselt kinnist nina ja puuduvat häält, kuigi poola viin mängis ka märgatavat rolli. Kahjuks jäi hiljem teostamata sellel peol britil küpsenud suurepärane mõte järgmisel töökoosolekul oma sõnavõttudesse biitlite laulupealkirju sobitada. Koosolek oligi liiga lühike ja keegi suurt sõna võtta ei tahtnud.
Sloveenlanna on üsna resoluutne ja jõuline noor naisterahvas, kes jagab lahkelt infot oma isiklikust elust (näib, et kannatab korralikult alkoholi; on pidanud nelja portugaallasest boyfriendi; eelistab kangeid alkohoolseid jooke; ja üldse on tal iga asja kohta oma väga selge arvamus), aga on sellegipoolest (või tänu sellele?) tore kaaslane sellistel üritustel. Britt on tagasihoidlik briti lastetoaga meesterahvas, kel juured Portugali Indias ja kes on oma elu esimesed aastad elanud Soomes ja näib, et seal on sugulasi siiani. (UK delegatsioonis osaleb vahel ka üks mu endisi eesti kolleege, kes nüüd UK-s töötab - ja siis võiks UK delegatsioon tervenisti Soome sõnavõtte ilma tõlketa kuulata.) Poolakad on väga toredad (neid on meie grupis kaks, sest Poola on otsustanud teemasid nende vahel pisut jagada) - minuvanune naisterahvas ja võib-olla mõned aastad vanem mees. Mees on selline tore semu ja naine (kuidas seda nüüd võimalikult viisakalt ütelda) oleks täitsa minu maitse, kui meil kummalgi poleks eraelulisi takistavaid tegureid. Ja siis on veel sakslane. Vähemalt 20 aastat vanusevahet mõjutab paratamatult, samas oli mu jaoks pisut ootamatu, et ta sellisele peopikendusele meiega jäi, aga samas avas ka teist külge temast. Võib koos viina visata küll.
Siis laupäev oli paari kolleegi seltsis ühe kolleegi kodus. Rohkem pereüritus, kus oleks saanud ka trimbata, aga eelmise päeva mõjul pidasin paremaks ise autojuhiks olla. Pühapäeva pärastlõunal oli eesti laste jõulupidu (nojah... khm... nimi ütleb kõik). Esmaspäeval soe kahetunnine glögiga Santa Lucia tähistamine rootslaste juures, kus taas väliskolleegide seltsis aega veeta sai. Eile siis minu asutuse pidu, kus, nagu öeldud, hoidsin samuti tasast vormi, et täna endal parem oleks. Mingi piirini on ka pidu toredam, kui mõõdukalt tarbida. Oli küll.
Täna jään kahjuks oma kojusõidu tõttu ilma jõuluõhtusöögist, millel osalevad ainult need väliskolleegid, kellega ma igapäevaselt töiselt kokku puutun (sh siis need ülalloetletud tegelased). Aga kuna pidu ongi terve nädala pea nonstop käinud, siis vägaväga kahju ei olegi. Eelmine selline oli kuu aega tagasi poolakate juures, mis kujunes lõpuks umbes samasuguseks, nagu jõulupeo lõpp oli.
Mulle ikka täitsa meeldib siin. Nüüd uuel aastal kahjuks(?) nii sagedasti pidusid ilmselt ei tule, aga tööl pole ka viga. :) Vähemalt üritab see kolleegidering saada korra kuus õhtusöögiks kokku. Vast tuleb ka mõni muu ekspromt-üritus ja nüüd oleks aeg juba hakata kasutama seda eelarvet, mis mul on ette nähtud väliskolleegidega vahel restoranilaua taga jutu ajamiseks.
Aga nüüd kodumaine puhkuseaegne graafik tuleb ka nii tihedalt sisustatud, et ongi juba õige aeg öelda mõlemale oma lugejale: häid jõule ja hääd vana lõppu!
Aga võib-olla alustaks sellest, mis sageli aitab peol viibides viisakat vormi säilitada. Ehk siis autost. Eile sain oma amordid vahetatud, aga nagu selgus, toimis mingi interkontinentaalne loogika ja ma pidin selle eest siiski maksma. Veidral põhjusel hakkas väidetavalt garantii kehtima auto esmasest hooldusest, mis tehti kui see automüüja juurde saabus. Kaheksa kuud enne ostu ja esmaregistreerimist! Eestikeelses keskkonnas tahaks selle kohta esindajailt natuke lähemat selgitust küsida. Neid aga süüdistada ei saa, sest hankisin auto mujalt. Lisaks teatas siinne esindaja, et tehnokontrollikeskuse poolt vea tuvastamine ei loe midagi ja loeb see, mis ametlik esindus tuvastab. Ehk neli päeva pärast minu poolt eeldatatud garantii lõppu.
Viimased kuus päeva on pidev pidu olnud. Loomulikult ei saanud ma ühtki vahele jätta vaatamata sellele, et poole selle ajast olin häälest ära ja ka pool-dohune, ja millalgi võis palavikku ka olla. Algas üsna tagasihoidliku peoga Belgia eesistumisja lõpu tähistamiseks neljapäeval. Jätkus reedel jõulupeoga Poola esinduses, kus oli au viibida kuueliikmelises seltskonnas, kes kella kaheni žubrovkat jõi. Seltskond sarnanes natuke anekdoodile - eestlane, sakslane... ja siit alates on erinev: kaks poolakat, sloveenlanna ja britt. Järgmine hommik oli pisut raske - aga ma süüdistan selles peamiselt kinnist nina ja puuduvat häält, kuigi poola viin mängis ka märgatavat rolli. Kahjuks jäi hiljem teostamata sellel peol britil küpsenud suurepärane mõte järgmisel töökoosolekul oma sõnavõttudesse biitlite laulupealkirju sobitada. Koosolek oligi liiga lühike ja keegi suurt sõna võtta ei tahtnud.
Sloveenlanna on üsna resoluutne ja jõuline noor naisterahvas, kes jagab lahkelt infot oma isiklikust elust (näib, et kannatab korralikult alkoholi; on pidanud nelja portugaallasest boyfriendi; eelistab kangeid alkohoolseid jooke; ja üldse on tal iga asja kohta oma väga selge arvamus), aga on sellegipoolest (või tänu sellele?) tore kaaslane sellistel üritustel. Britt on tagasihoidlik briti lastetoaga meesterahvas, kel juured Portugali Indias ja kes on oma elu esimesed aastad elanud Soomes ja näib, et seal on sugulasi siiani. (UK delegatsioonis osaleb vahel ka üks mu endisi eesti kolleege, kes nüüd UK-s töötab - ja siis võiks UK delegatsioon tervenisti Soome sõnavõtte ilma tõlketa kuulata.) Poolakad on väga toredad (neid on meie grupis kaks, sest Poola on otsustanud teemasid nende vahel pisut jagada) - minuvanune naisterahvas ja võib-olla mõned aastad vanem mees. Mees on selline tore semu ja naine (kuidas seda nüüd võimalikult viisakalt ütelda) oleks täitsa minu maitse, kui meil kummalgi poleks eraelulisi takistavaid tegureid. Ja siis on veel sakslane. Vähemalt 20 aastat vanusevahet mõjutab paratamatult, samas oli mu jaoks pisut ootamatu, et ta sellisele peopikendusele meiega jäi, aga samas avas ka teist külge temast. Võib koos viina visata küll.
Siis laupäev oli paari kolleegi seltsis ühe kolleegi kodus. Rohkem pereüritus, kus oleks saanud ka trimbata, aga eelmise päeva mõjul pidasin paremaks ise autojuhiks olla. Pühapäeva pärastlõunal oli eesti laste jõulupidu (nojah... khm... nimi ütleb kõik). Esmaspäeval soe kahetunnine glögiga Santa Lucia tähistamine rootslaste juures, kus taas väliskolleegide seltsis aega veeta sai. Eile siis minu asutuse pidu, kus, nagu öeldud, hoidsin samuti tasast vormi, et täna endal parem oleks. Mingi piirini on ka pidu toredam, kui mõõdukalt tarbida. Oli küll.
Täna jään kahjuks oma kojusõidu tõttu ilma jõuluõhtusöögist, millel osalevad ainult need väliskolleegid, kellega ma igapäevaselt töiselt kokku puutun (sh siis need ülalloetletud tegelased). Aga kuna pidu ongi terve nädala pea nonstop käinud, siis vägaväga kahju ei olegi. Eelmine selline oli kuu aega tagasi poolakate juures, mis kujunes lõpuks umbes samasuguseks, nagu jõulupeo lõpp oli.
Mulle ikka täitsa meeldib siin. Nüüd uuel aastal kahjuks(?) nii sagedasti pidusid ilmselt ei tule, aga tööl pole ka viga. :) Vähemalt üritab see kolleegidering saada korra kuus õhtusöögiks kokku. Vast tuleb ka mõni muu ekspromt-üritus ja nüüd oleks aeg juba hakata kasutama seda eelarvet, mis mul on ette nähtud väliskolleegidega vahel restoranilaua taga jutu ajamiseks.
Aga nüüd kodumaine puhkuseaegne graafik tuleb ka nii tihedalt sisustatud, et ongi juba õige aeg öelda mõlemale oma lugejale: häid jõule ja hääd vana lõppu!
Subscribe to:
Posts (Atom)
