Selline tõlkelaululik tõlge siis sõnast "update".
Asju, mis silma ja hinge riivab, on viimasel ajal olnud niiiii palju, kuid jällegi aega jäänud niiiii vähe, et polegi saanud siin teraapias käia. Millegipärast on vaikseks jäänud ka teised - kelle juttudel mina olen silma peal hoidnu. Ei tea, kas samadel põhjustel. Äkki aeg ongi selline. Optimism on asendunud kõveriti "optimismiga" - kui seni arvati, et ju ikka see MASU nii koledaks ei lähe, siis nüüd usutakse, et ju läheb veel koledamaks. Nõnda siis rügadki, hoiad oma maailma koos ja pole aega oma protesti kirja panna.
Sellistel asjaoludel on ka acute teraapianurk sattunud hoopiski teispidisesse eksperimenti. Kui esialgu mõtlesin katsetada variante (sh tühiseid, spekulatiivseid ja manipulatiivseid) blogi lugemisaktiivsuse tekitamiseks, siis nüüdseks on eksperiment selles, et millal kaovad need 1-2 külalist päevas, kui ma siia mitu nädalat midagi postitanud pole.
Kogu selles tumedas maailma värvigammas on aga ka häid asju juhtunud. Viimase aja edetabeli nr 1 on see, et laps sai lasteaiakoha. Pipratükk või tõrvatilk: nõuab igapäevast 10 kilomeetrit lisasõitu ja ehitatav lasteaiamaja võib kujuneda radoonilõksuks. Positiivne noot: usutavasti pole meie oma külas nii palju lapsi, et tõepoolest terve rühm küla lastega 100% täita - st võib veel olla lootust koht oma küla lasteaeda ümber vahetada.
Sõbrakandidaat-tuttavaga õnnestus väike lõunakohvi pidada. Väga sõberlik olemine ja emotsioon. Pall vastasväljakul.
Ja tegelikult - on ju kevad, mis hakkab vaikselt ja lubavalt ka suveks pöörama! Tuleb krabada võimalikult rohkem päikest oma patareidesse, et 3-4 kuu pärast saabuda tõotav väga sünge sügis ja selle järel samasugune või hullem talv võimalikult väikeste kahjudega üle elada. Üle 3 aasta oli mul jälle aega koduaias muruniiduki järel jalutada - mis jättis positiivse laengu, sealhulgas selle läbi, et veel eile vaatas mulle peeglist vastu peeptaimla.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
A Sa oled mul readerisse tellitud, seega ma ei käigi muidu, kui kirjutad. Aga kirjuta ikka, ma ikka tahaks kangesti ära arvata, kuidas me tunneme/ei tunne. :-)
A ise ma hakkan, ausõna varsti jälle rohkem kirjutama, praegu on hullumaja (sõna otseses mõttes - kui mõelda Jupiteri-sissekandele), aga see peaks varsti otsa saama.
Veel üks hea emotsiooni allikas on tegelt ilus ilm. Keskmisele põhjamaa inimesele on väike päisepaiste garanteeritud heameeleallikaks. :-)
P.S. Kinnitussõna on "legati".
Post a Comment