janvier

Perega ei ole üldse vahet, kus sa parasjagu oled. Üksikuna oleks ilmselt võimalik igasugu ja hulgi rohkem actionit kogeda, kuid ilmselt (teades ennast) tunneksin siis jälle teistsugust painet - koha otsimise vajadust.
Jaanuar kulges rahulikus tempos, ka tööalased toimetused ei ole veel kuigi suurt hoogu saanud. Nädalavahetustel on olnud tagasihoidlikke, ent seltskondlikult nauditavaid, üritusi eestlaskonna hulgas ja tööpäeviti enamasti igapäevane rutiin.
Kuu kõige eripärasema meenutus seostub ühe outlet'ide keskusega naaberriigi piiri lähedases külakeses. Mul oli pikemalt selge plaan, et ostan millalgi ühe korraliku ülikonna, mis jääks 300 EUR hinnaklassi. Päriselt aga ei uskunud, et selle raha eest võib vabrikupoest saada H.B. initsiaalidega tootjalt midagi. Väga ilusa sai! Midagi, milles tunda end asjaliku JA seksikana. Ja ma isegi ei ostnud allahinnatud toodet, vaid uuest, kevadkollektsoonist! Vahe jaehindadega algab ülikonna puhul selles firmas 170 EUR-st. Talvise allahindlusega oleks põhimõtteliselt võinud saada midagi ka 200 EUR-ga, aga üks konkreetne proovitud mudel ikka nii hästi ei istunud ja proovinud juba seda teist, ei viitsinud enam rohkem otsida. Šoppamine tõepoolest vabastab endorfiine.
Nüüd sõidan juba CD-numbritega :) Sai ühele poole selle sehkendamisega. Belgia kiiruskaamerate juures peab aga nüüd viisaka näoga püüdma olla. Õnneks jääb kuuldavasti minu rahutuse piir lubatud eksimuse raamesse. Eks näis, kas ja millal fläšš ära käib.