Üht koma teist.
Mõtteid lappab päevas läbi tuhandeid, onje. Sealhulgas paar ka sellist, mille hea meelega siia kirja viskaks. Ja siis läheb kuidagi see õige hetk mööda. Kas lahtub terav emotsioon või pole hetkel aega või lõpuks on tabanud jälle selline enesetunne, et ainult loeks etteantavat, aga ise midagi kirja panna ei suuda.
Eelmise nädala alguses oleksin kirjutanud ühe vihast nõretava sissekande ühe konkreetse lasteaiakasvataja suunas. Võib-olla oli see õnneks, et siis ei olnud piisavalt aega. Pluss otsustamatus, kas acute peaks kirjutama ühest anonüümsest kasvatajast või siis "see teine" oma nimega ja konkreetsest kasvatajast. Mu teine blogi kannatab veelgi tõsisema alakasutuse all. Noh, peamiselt sai ta ju tehtudki valimistel häälte kogumiseks (mis muidugi ei õnnestunud, sest kiired ajad ja kerge depressioon (või selle alge) ei võimaldanud piisavat aktiivsust) aga ka selleks, et avaldada oma küla/valla teemal isiklikke mõtteid, mida MTÜ juhil MTÜ nimel MTÜ blogis väga avaldada ei sobi. (Proovisin. Tehti märkus.)
Igaljuhul, tänaseks on viha lahtunud ja ma luban endale vaid sapiseid märkusi kasvataja suunas, kui ta jutuks peaks tulema. (Või tema tuleb ütlema, et mu laps käib liiga palju lasteaias! Pärast nädalast puhkepausi!) Aitas ka see, et ma nüüd nädal aega ei ole pidanud seda asutust külastama - lapsele võetud pisikese (etteplaanitud) puhkuse tõttu.
Või siis paar sõna positiivsest? Laupäeval osalesin vana pinginaabri juublil teemaga "Aja neeger hüppesse". Külalised olid väga kohusetundlikud - mõne oleks esmapilgul päris isendiga segi ajanud küll. Suitsusauna proovisin järgi. Pärast sauna olid neegrid kadunud nagu tina tuhka - kuigi nõgiste seintega suitsusauna puhul oleks võind arvata, et äkki tekib juurdegi. :) Tegin ka järelduse enda jaoks - järgmisele stiilipeole ei lähe ma enam pooletoobise ajab-kah-asja ära kostüümiga. Tore oleks oma heast kostüümist vaimustuses olla nagu teisedki enda omadest.
Hea oli ka kuulda, et olen olnud kellegile veidigi eeskujuks, kuigi svipsis päi öeldud jäi sellest ikkagi mulje kui tõsisest ja südamest tulnud avaldusest. Võiksime selliseid asju sagedamini inimestele ütelda. Minugipärast, kui muidu välja ei tule, siis kasvõi paari pitsi järel.
No comments:
Post a Comment