Lapsevanemana tuleb end ikka hullult "noorte värgiga" kursis hoida. Hiljuti mõistatasin, mida tähendab kolmepooleaastase suust: "tahan elukiti lina" ja "/lasteaiakaaslasel/ on petsup. ma tahan ka". Muidu väga hästi artikuleeritud sõnavaraga tütarlapse puhul viitas see, et tegemist peab olema võõrsõnadega.
Ma ka peas pooleldi laps veel, pluss hoian silmi lahti. Nõnda aimasin ma lühikese mõistatamise järel õiged vastused ära. Ja avastasin, et saabumas on aeg, mil tuleb endale varuda stampvastused, miks ei peaks ostma bakugani, järjekordset jojot, tamagochit või misiganes hullust, mille mänguasjatöösturid järgmisena üles promovad. Üks variant on: "Ma ei luba, sest ma olen kade - mina ei saanud ka selliseid asju." Tegelikult ma väga ei tahtnud ka. Andsin emale asu. Õde tegi kõik hiljem tasa.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Meil on kuuene tüdruk. Kodus on OHTRALT petsuppe. Bakugane - 0. Elukiti poodi olen teda proovinud korduvalt vedada (see on otse teel trennist koju) - ei taha - ei ole nõus - ei lähe sellesse kassipoodi!
A ma arvan, et igale trendile ei tulegi, sõrad ristis, vastu seista. Need petsupid saavad meil ohtralt mänguaega, nii kuuese kui kahese käes. Ja millegagi mängima ju peab. Et siis miks ka mitte petsupid (või pakukanid)?
Post a Comment