Täna

Täna aasta tagasi tõmbasin ma esimese kriipsu oma blogisse. Siin. Palju õnne! Esimene aasta ja 62. postitus. Mitmedki asjad on muutunud selle ajaga. Näiteks - kuigi ma selle kunagi ausalt igapäevase tegevusena üles tunnistasin, ei ole ma nüüdseks vist juba üle poole aasta Tähismaade blogi lugenud. Sai kuidagi äkitselt see huvi otsa. Samuti pole blogist saanud, vaatamata päises ilutsevale loosungile, tõsist grafomaani sodimisseina. Ei tea, kas saab igapäevaselt tööalaselt piisavalt kirjutatud või pole alati võtta tunnikest või poolt, et "korralikku asja" kirja panna, või vallutasid ehitus, ehituse valmimine ja ehitusealasest lõpuspurdist taastumine mu meele nii, et ei ole jaksu kirjutada. See spurt pani mulle korraliku põntsu ja raske on pärast seda (õigupoolest juba selle ajalgi) olnud eneses motivatsiooni leidmine muuks, kui töö-kodu-töö. Või siis tabas tavapärane sügistalvine masendus, mis on masendus ainult seetõttu, et pole andnud võimalust seda kellelgi depressioonina diagnoosida. Motivatsioonipuudus, tuimus, tujutus, initsiatiivitus olla selle haiguse nähtude hulgas. Kas unehäire on ka pidev soov rohkem magada? Kuna ma siiski olen suutnud rahuldavalt edasi funktsioneerida, siis vast diagnoos (kui üldse pandaks) kergest kaugemale ei läheks. Tuleb hakata Enneti võimlemisharjutusi tegema ja kehalist aktiivust taastama, et halvemaks ei läheks. Terves kehas terve vaim!

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Tegelikult oli täna hommikul mul üks tähtis vestlus. Selle positiivse tulemuse korral, muutub mu elus sügisest nii mõndagi. Seega pöidlad pihku!