Ma teadsin seda loomulikult varem ka, et hea tõlge on oluline. Veendusin taas nädalavahetusel üht filmi vaadates. Einoh, tegelt polnud selle tõlkel ju väga vigagi, aga mõni väike asi jäi häirima. Naine ja õde lugesid hiljuti ühe hingetõmbega läbi bestselleri nimega "Videvik" ja nädalavahetusel ilmus meie majja selle DVD. Plaat oli võrdlemisi tundmatut päritolu, kahtlustan, et pärit internetist, ja seega ma tõlke autorit ei tea.
Selle kõrval, et tõlkijal läks kõrvust mööda "matriculate" või ta ei saanud sõnast aru ja, et avafraas "to die in place of someone I love" oli valesti tõlgitud, häiris mind pidevalt subtiitrites "um". Üks asi - ma pole kindel, et seda oleks üldse subtiitritesse vaja, teine asi - võib-olla oleks see olnud siis parem tõlkida eestipäraseks: nt "ee", "ää" või "eem" või "äm". Ee, ja see et see seal subtiitrites pidevalt jõlkus kiskus tähelepanu ka selle kasutamisele kõnes. Millegipärast on mul tunne, et muidu poleks see ka kõnes mulle nii kõrva torganud...
No comments:
Post a Comment