Niisiis, teadliku viivituse järel mõned ausad faktid minu kohta. Edasi ma neid ei põrgata, sest möödunud nädalal tundu see meem niigi liigselt lehvivat.
1. Mulle meeldib, kui mul õnnestub luua salapära enda ümber, kuid sageli ma rikun asja ära. Mul on hea meel teada, et vähemalt 1 inimene võib aeg-ajalt juurelda selle üle, kes on selle blogi acute. Samas on võimalik, et olen jõudnud juba kogemata pillata mõne vihje, mille järgi võiks mind ära tunda. Tegelikult varjan ma salapära taha oma tavalisust.
2. Ma armastan korda. Aga selle võiks keegi teine minu eest ära luua. Ma siis katsuks hoida. Vahel õnnestub. Vahelduva eduga.
3. Ma ei soovita kellelgi majaehitusega seoses sama kadalippu läbida (eriti ise projekteerida ja sellega seotud paberimajandusega tegeleda), aga ise ilmselt teeksin seda kõike uuesti. Kes kiiresti tahab, see "päris" töö kõrvalt ärgu ise ehitamist ette võtku.
Teatud tööetapid läbiksin teisel korral natuke teisiti (aknasillused oleks küll võinud natuke paremini teha). Kui sul samal ajal pole võimalik mõne muu tegevusega raha teenida, siis pole mõtet pidada arvestust "mis minu töö maksab".
4. Vahel mulle tundub, et üks viljakamaid tööperioode mu elus oli 4-5 aastat tagasi, kui ma samal ajal kepslesin arvutiekraanil vaheldumisi tööülesannetes ja jututoas. Tõeline multitasking.
5. Ma loen regulaarselt Inno ja Irja blogi. Vahel suudavad nad mu huvi äratada rohkem, vahel vähem. Massi maitsemeel minus tõmbab nende artiklite poole, mis käsitlevad "kollaseid" teemasid, musta pesu ja/või sisaldavad reality fictionit, samas poliitika ja majanduse teemad ning kohatine üleliigne õelus nörritab. Ma ei jaga nende seisukohti, aga mulle meeldib arvamuste paljusus ja alternatiivse on the edge info leidmise võimalus nende blogist.
Tean, et neid ei huvita minu ja veel paljude arvamus. Õige kah. Ei peagi.
6. Mulle meeldib vaadata reality show'sid. Naudin nende naturalismi. USA omadel (Survivor, Real World, Joe Millionaire, Bachelor) on kvaliteet muidugi hoopis teine, ja nende puhul on võimalik paremini jälgida osalejate psühholoogiat, nende reaktsioone. Eesti sarjade teostus on üldjuhul üsna vilets (heli sakib sajaga, pilt "hakib" ja osalejad saavad individuaalselt vähe eetriaega), aga pardon miski kutsub mind rentslisse piiluma ja oma "naabrit" ekraanil vaatama.
Eesti viimase aja teemadest: "Unistuste printsessi" sisust ja eesmärgist ei saa ma juba ammu aru, aga see türdukute lollitamine on parasjagu naljakas. Lisame väikesed skandaalikesed, nagu tänane Liliani ja Joanna alastipildid, ja saabki kodumaist lõbu ja lusti üksjagu.
Mulle tundub, et "võlasaates" osalejatele jäetakse alles nende väärikus ja saade on humaansem, kuid ikkagi tõmbab vaatama pigem see, et saada kinnitust oma paremale elujärjele. Loodetavasti jääb kõrva taha mõni nipp ka selleks ajaks, kui minu tagasihoidlik edu peaks sattuma "negatiivsesse tõusu".
7. Ma ei loe niipalju raamatuid kui vanasti, aga aeg-ajalt tahaks siiski. See on mu enda teha, aga tahtmine pole veel piisavalt suureks paisunud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment