Vahel kui tundub, et kõik hakkab jube hästi laabuma, tuleb ikka ette mõni väike tagasilöök. Olin just rõõmuga leidnud kinnisvarakuulutustest tulevase elukoha esimese ja teise eelistuse (juhuks, kui esimene peaks ära kaduma). Kavatsesin järgmise nädala kolmepäevase Brüsseli külastuse ajaks kokku leppida nende ülevaatamise.
Esmalt sain eile teate, et varuvariant üüriti just välja. Seejärel selgus, et esimese maja omanikud istuvad täna vaagima rohkearvulist potentsiaalsete üürnike armeed (kelle hulka ma ei jõudnud). Ehk siis ka see koht on siis käest libisenud. Seda ma kartsin viimase nädala jooksul kõige rohkem, seejuures teadmata, kas laivis see maja nii meeldikski. Ebameeldiva tõsiasjana taipasin, et ilmselt pole see ainuke koht, kus tuleb mingi „missivõistlus” väljaüürijate ees läbi teha.
Nüüd tuleb loota, et senine kolmas ja neljas eelistus ikka järgmise nädalani alles on. Veel suurem ja alusetum on lootus, et midagi põnevat paari päevaga juurde tekib. Viimane ei ole siiski ikka päris võimatu. Just üleeile puksis senise kolmanda koha eelistuse neljandale kohale üks kuulutus, millest ma arvasin end maikuus ilma jäänud olevat. See on OK asukohaga piltide järgi positiivselt omapärane majake, mille miinuseks on kaks magamistuba. Pigem sihin kolme magamistuba, millest üht saaks kasutada hetkel prognoosimatu sagedusega ilmuvad külalised. Aga vast külalised ei heitu elutoas ööbimisest ja ega me ise väga tõsimeeli ei usu, et lapsed niipea eraldi magamistuppa jäävad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment