Jätkuvalt praktiseerides oma õpitud alal, nagu mina õigusalal, avastad ilmselt pidevalt asju, millest koolis ei räägitud. Täna pakungi õpetussõnad noortele juristidele.
Unustage jutt kolme võimu lahususest. Kui mul midagi avastamata pole jäänud, siis võimude lahusus tähendab tegelikult kohtuvõimu lahusust seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. Viimased kaks hoitakse lahus vaid näiliselt.
Ministeeriumis valmistatakse ette seaduseelnõu ja parlamendis võetakse see vastu sellisel kujul nagu ta viimasena ministeeriumi uksest välja läks. Kõik parandused riigikogus on üks paras farss. Komisjonid lihtsalt otsustavad, et muudetagu. Aga et seda teeks siis riigikogu ja tema komisjonid, kelle kätte asi juba jõudnud on - seda mitte.
Reaalsus on muidugi ka see, et kui tegemist on seaduseelnõuga, mis nõuab teatavat spetsialiseeritust, siis lootusetu on muidugi sellist taset oodata riigikogust. Väga spetsiifilise eelnõu võib riigikogus ainult ära rikkuda - taheti parimat, aga läks nagu alati. Ja lõppeks - koalitsioon ju teeb parlamendis eelnõust seaduse ja ministeeriumiametnikud alluvad koalitsiooni tahtele.
1 comment:
Njahh, eks ta nii kipub olema tõesti. Kuigi kohati tuleb komisjonis ikka päris palju vehelda, et tõestada, et ministeeriumi spetsialistid on põhjusega asja nii, mitte naa teinud. Kuna ma muidugi oma eelmises elus kirjutasin eelnõusid peamiselt sahtlisse (vastu võeti vist ainult paar pisemat), siis muidugi väga suurt kogemust mul selles ei ole...
Kommentaari kinnitussõna muuseas on hetkel unshint. :-D
Post a Comment